Usk

Reisimarsruutidesse kuulub enamasti ka erinevate usukodade või templite külastus. Sellega seoses esitan taaskord filosoofilise küsimuse iseendale, mida või keda ma ise usun ?

Kui uskuda Indrekut, siis maailma parimad misjonärid on korealased. Koreas on käsikäes ja käibel kristlus oma erinevates vormides ja budism, aga ka maausk või nimetagem šamanism.

Olemas on vanad hiiepuud, mida austatakse ja kummardatakse

Oma puuslikud

Igas linnas hulgaliselt uusi kirikuid, Soulis pidavat olema üks maailma suuremaid kogudusi ja uskujad järgnevad tihti oma karismaatilistele kirikuõpetajatele.

Lisaks budism ja budistlikud templid, millest ühte külastasime Seoraksani rahvuspargis reisi algupoole,nüüd siis UNESCO kaitse all olevaid Bulguksa pagoodi ja Haeinsa kloostrit või templit, ning mõnda väiksemat veel. Igaühel oma legend ja müüt ning kõik müüb. Ühes kloostritest, mis küll pole väga kuulus, oli Indrek aastal 2005 olnud mitu kuud ja näinud kloostrielu ka seestpoolt, sh meditasioone ja võitluskunste. Väga armas ja väike välisel vaatlusel, asub kuulsa Haeinsa lähedal.

Kahjuks jäi ühes kloostris , milles meditatsioon seisnebki võitluskunsti pidevas praktiseerimises ja omandamises, meie külaskäigu päeval etteaste ära.

Küll aga saime päevakese viibida Haeinsa kloostris ( asutatud aastal 802, mitu korda maha põletatud ja uuesti üles ehitatud ). Jutu järgi pidavat ööbimise mitu kuud ette broneerima ja kui ei saa kohale tulla, raha tagasi ei maksta.

Kõik said selga ühesuguse vormi, instrueeriti mida võib ja mida mitte, kuidas kummardada, kuidas palvetada, mõned korrad kloostri tagasihoidlikku taimetoitu , varase ärkamise ( kell 4.00) koos munkade palvete ja teenistusega .

Külastuse hulka kuulus veel endale palvete saatel palumisega palvehelmeste valmistamine , mis tähendas 108 maani kummardust ja samaaegselt helmeste nööri järgi ühekaupa lüdimist ....

Kolm korda päevas on trummide ja kelladega tseremooniad , labürünt jms. Kogu kloostris viibimine oli kellapealt organiseeritud. Öörahu muuhulgas kell 21. No toas sai ikka tulevalgel edasi toimetada.

Huvitav kogemus, aga ilmselgelt pealiskaudne.

Haeinsa kloostri tõeline väärtus on aga raamatukogu nn Tripitaka Koreana, mis on maailmas ainulaadne ja millesse varem külastajaid ei lastud, hetkel ainult väga rangetel tingimustel. Pildistamine sees oli keelatud . Tegemist on hiina hiroglüüfides puuplaatidel olevate budistlike tekstidega (800 aastat vanad umbes ) suutratega, mis on raamatukogus, millel pole klaasidega aknaid, puuriiulitel. Hoone on ehitatud nii, et linnud, ämblikud, rotid ja muud pudulojused ning mutukad sinna ei tule. Õhk tsirkuleerib kogu aeg, raamatud või need plaadid ise puust riiulitel ja ülalt kätte saamiseks tuleb redeliga lae alla ronida. See, et raamatkogu on algsel kujul säilinud üle aastasadade ja läbi sõdade on jällegi võib öelda ime. Ühes sõjas hääletati, kas põletada või jätta, häältega 21/20 , võitis mõistus. Neid üliharuldasi ja vanu puuplaatidel trükiseid igaüks lihtsalt huvi pärast katsuda ei saa. Tänaseks pidid kõik tekstid digitaliseeritud olema. Midagi nii haruldast ja ainulaadset mina enne vist näinud ei olegi. Siia alla saan lisada raamatukogu hoone pildi ehk välisilme.