Minu säutsud

             Liigume kodu poole. Pildil rahvarõivaste juurde kuuluvad saapad.

              Kell näitab,  et  olen reisi jooksul käinud ligi 200 000  sammu ja ca 100 km.  Eks kokkuvõte ootab  vormistamist. 

            Eile külastasime enne ärasõitu veel  Busanis kunstnike linnaosa, seal oli värvi ja inspiratsiooni. Midagi mulle  väga hingelähedast ja lihtsalt äge.

               - maskid pole kuhugi kadunud, Koreas pigem nõuti igal pool siseruumides, ka lennukis kandsid paljud maske, ma isegi,

             -Korea muuseumid olid hästi ehitatud, suured, ilusad ja esemelised väljapanekud seotud interaktiivsetega.Viimased klass 

omaette.

              - magustoit meie mõistes ei kuulu korea toidukorra juurde. Üks spetsialiteet, mida meilt ei leia sai ära maitstud, sisuliselt pudise

jää moodi asi punase oa moosiga, 🥴 maitsesin ära, ise paneks maasikamoosi peale vast. Kõik muu oli maitsvam.

    

Prillikandja ei limpsa keelt magussöögi peale, ei teagi mille peale.

       

             

        -   Kui juba lauda saad, siis teenindamine on ülikiire, ei jõua nii kiiresti eest  kõhtu kühveldada, kui juba uued toidud laulal😝 dippi pole kombeks jätta ja keegi ei oota ka. Peale sööki on laual  väike läbu, mis ülikiiresti ära koristatakse. Toidu juurde käib viin  ja õlu. Õlu on isegi kallim ja viin nn sotšu ( vanasti oli meil miski  sosku , kirjapilt pudelil soju) on 16,5  kraadine, väiksed  0,3 - sed pudelid. Kallavad esmajärjekorras naised ja järgmine reegel -

nooremad vanematele. Paar pitsi sotšut sobis kohaliku toiduga imehästi.

          - oleme koos ümberistumistega lennanud üle 16ne tunni, säutsun aja täiteks  Helsingist, Koreaga võrreldes peaaegu kodus, aga siiski mitte ....

          - kirss tordil  kogu reisi vältel muidugi giid Indrek Park, ühelt poolt teadlane, keelemees, teisalt äärmiselt  laia silmaringiga soe inimene. 

          - mugavustega harjub kiiresti, sooja prill- lauaga ja wc posti poolt hügeeni pakkuvate mugavustega,😜 sooja supiga hommikul jms