Loodusesse

 

Teist päeva suurlinnast ära, oleme mere ääres,  Sokcho linnas. Siin lähedal Korea tuntuim  looduspark Seoraksani. Täna kulgesime seal. Palju rohelist ja ilusad mäed. Matkarada oli kivine, seetõttu tegin pool rehkendust, aga Kauri käis kõrgel kaljutemplis ära.

      Korealased ise on suured matkajad, nii väitis Ann ka. Hetkel on neil ka kolm vaba päeva, nädalavahetus + riigipüha, mistõttu rahvast oli pargis  palju . Indreku jutt korealaste kohta paistis paika pidavat. Nimelt väitis ta, et  korealased lähevad matkama " viimase  peal", s.t. parimad matkasaapad, püksid, vihmarõivad, seljakotid ja isegi joogipudelid.  Valdav enamus matkas, aga kuna mäed on  suured ja kaljused, siis oli ka alpiniste. Kui vaatate lisatud fotosid tähelepanelikult, ripuvad kõitega nagu rosinad kalju küljes. Sümpaatne. 

    Samal ajal kui mina püüdsin mäest  tassa hillä kepiga  mööda kiviteed alla komberdada, võttis Ann jalad paljaks ja liikus allamäge  paljajalu, pidavat väga hea  ja tervislik olema .

   Ikka paar lauset ka toidust, merennid, toores kala, krevetid, silme all podisev kalasupp, kuid erilise mulje jättis täna tee moodi pruun jook,  mis tõlkes kõlab magusa kõrvitsa riisi puntš. Millest peale kaneeli ja sooja vee see veel koosnes jäi teadamata, aga oli väga hää.